Gisela e-portfoolio

Kursuse "Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed" käigus sain mitmeid uusi ja põnevaid teadmisi. Palju oli ise avastamist ning eks see oskus eluks kõige vajalikum ongi.

Kõige huvitavam ning samas ka aeganõudvam oli kodulehe loomine. Tegin selle vaimupuudest. Alguses tundus mõte sellest, et pean ise päris oma kodulehe tegema üsna hirmutav, kuid asjasse süvenedes hakkas mulle see täitsa meeldima. Tean nüüd, milline on üks õige kodulehekülg, mida ka erivajadusega inimene kasutada saab.

Kõik loengumaterjalid oli Wikiversity-s üleval ning minu meelest on see hea variant, kuna kõik oli selge ja kiiresti leitav. Ka iganädalane iseseisev ülesanne oli täpselt välja toodud ning nädala teemaga hästi haakuv. Alguses olin veidi segaduses, millal miski valmis peab saama, kuid ka see probleem sai lahendatud.

Õppematerjal ise oli loogiline ning sisu organiseeritud. Käsitletud said kõik olulised teemad: tugitehnoloogiad, Interneti ligipääsetavus jne. Kõigest olin varem ka juba kuulnud, kuid nüüd sain selgema ja põhjalikuma pildi. Iseseisvad ülesanded kinnitasid õpitut ning saan neid ka hiljem siit blogist vaadata ja vajalikku meelde tuletada.

Kursus andis mulle eelkõige mõtteainet, kuidas Interneti leheküljed ja seal olevad materjalid just erivajadusega inimese jaoks kättesaadavad oleks. Kui mina õpetajana kodulehekülje loon või õppematerjale Internetti üles panen, oskan nüüd mõelda ka sellele, et need mu õpilaste jaoks ligipääsetavad oleksid.

Kogukonna all peetakse silmas inimeste rühma, keda ühendab teatud tegur. Olgu selleks siis vanus, elukoht, mõni tegevusala. Eripedagoogika alaselt kindlasti ka teatud puue või haigus. Virtuaalkogukond on seega ühise omadusega inimgrupp Internetis (Wikiversity, 2012).  

Valisin iseloomustatavaks virtuaalkogukonnaks lehekülje nimega Lapsemure (selle leiab siit). Tegemist on eelkõige lastele ja noortele loodud leheküljega, kuhu saab pööruda juhul, kui otsitakse oma probleemidele lahendust või soovitakse lihtsalt oma muret teistega jagada.

Lapsemure portaal on loodud MTÜ Eesti Vaimse Tervise Ühingu poolt. Lehel on foorum, jututuba ning usaldustelefoni nümber ja Skype-i kontaktid. Foorumis on   palju erinevaid teemasid ja arutelusid (näiteks sõltuvusprobleemid, psühholoogiline ja füüsiline vägivald, tervis jne). Seega leiab vajaliku informatsiooni   kiiremini ülesse kasutades foorumi otsingumootorit. Foorumisse saab oma küsimusi jätta anonüümselt, kuid registreerides avaneb võimalus kasutada ka  erasõnumeid. Erasõnumite abil saab ka näiteks oma küsimust arutada privaatselt foorumi psühholoogidega ja administraatoritega (Lapsemure.ee)

Foorumis on eraldi teemade rühm ka lapsevanematele. Lapsevanemad saavad oma muredest lastega rääkida ning ühe teemana on lapsed ise välja toonud nõuandeid, mida nende vanemad järgida võiks.

Jutukas avaneb võimalus suhelda kaaslastega reaalajas ning nendega oma muresid jagada ja lahendusi leida.

Pakutakse võimalust tööpäeviti kella 10:00st kuni kella 18:00ni vestelda psühholoogiga telefonil 646 0770. See telefon on aga tasuline.  Lapsemure.ee omab ka  SKYPE aadressi, kuid hetkel see ei ole lehekülje esilehe sõnul aktiivne (Lapsemure.ee).

Tegemist on suurepärase leheküljega, kus on väga mitmekülgsed teemad ning kust iga laps või noor endale vajaliku abi leiab. Tuge on võimalik saada nii teistelt eakaaslastelt kui ka administraatoritelt ja psühholoogidelt. Kindlasti on sellise lehelkülje olemasolu väga tähtis ning see leiab palju kasutust.


Kikkas, K. (2010). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed /Internetisuhtlusest [oktoober 15, 2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest

Wikiversity. Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Võrgukogukonnad
[oktoober 15, 2012]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_v%C3%B5rgukogukonnad/V%C3%B5rgukogukonnad


Lapsemure [oktoober 15, 2012] http://www.lapsemure.ee/?tutvustus

Analüüsisin Eha kodulehekülge (selle leiab siit), mille teemaks Montessori pedagoogika. Antud teema on väga põnev ja kõikide tulevaste õpetajate jaoks oluline teada.

Kõigepealt kontrollisin lehekülje standardsust W3C validaatoriga, mille leiab siit. Eha kodulehel polnud mitte ühtegi viga.

Kodulehekülg koosneb kolmest omavahel lingitud failist. Igal lehel on üks nõutud graafiline element- pilt. Kõik pildid on ilusad ja teemasse sobivad. Need on leitud Flickrist ning omavad CC-litsentsi.

Küll aga pole kõikidel piltidel alternatiivteksti ehk kirjeldust, mis näiteks nägemispuudega inimeste jaoks oluline oleks. Kuid kindlasti saab Eha seda viga parandada.

Lehekülje struktuur on korras, põhistruktuurid (päis, keha) paigas. Lehekülje värvid on piisavalt kontrastsed- must tekst valgel taustal.  Igal leheküljel on viide ning link antud viitele.

Tekst erinevatel lehtedel on hästi liigendatud, pealkirjade ja alapealkirjade suurused olid hästi sobivad. Palju teksti on punktide haaval välja toodud ning kogu lehe sisu on seetõttu kerge jälgida.

Leian, et Eha sai kodulehe koostamisega suurepäraselt hakkama ning usun, et antud ülesanne arendas teda nii Montessori pedagoogikaga seoses kui ka haridustehnoloogia valdkonnas.

Võrdlen kahte pimedatele mõeldud tugitehnoloogia vahendit- kõnesüntesaatorit ja punktkirjamonitori.

Kõnesüntesaator on tarkvara, mida kasutatakse enamasti koos ekraanilugejaga. See muudab ekraanil oleva teksti kõneks. Kõnesüntesaatorit saavad lisaks pimedatele suurepäraselt kasutada ka kõneprobleemidega inimesed (Kikkas, 2009). Kõnesüntesaatori sünonüümideks on häälesüntesaator, teksti kõneks konvertija, tekst-kõnesüntesaator (Räpp, 2003). Kõnesüntesaatorite areng on olnud väga kiire. Nüüdseks on need välja töötatud paljude keelte, ka eesti keele, jaoks. Kõnesüntesaatorid erinevad üksteisest oma teostuse, kasutatava kõnesünteesi meetodi ning teiste programmidega suhtlemise standardi poolest (Räpp, 2003).

Punktikirjamonitor (võib nimetada ka punktkirjareaks, Braille' monitoriks, punktkirja monitoriks, punktkirja lauaks), on seevastu eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille' kirjana (Räpp, 2003). Ehk siis on see seade punktkirja dünaamiliseks esituseks üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Elementide arv varieerub 18-st 80-ni, kasutatuim on 40 märgiga monitor (Kikkas, 2009). Punktkirjamonitori kasutamine nõuab seetõttu seadme võimaluste tundma õppimist ning eelkõige head punktkirja lugemisoskust (Räpp, 2003). Punktkirjamonitor on ainus võimalus pimekurdi arvutikasutaja jaoks (Kikkas, 2009).

Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kallim ja keerulisem, kuid see pakub tunduvalt paremaid võimalusi teksti paigutusest tervikliku ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti (Räpp, 2003).

Kõige parema tulemuse annab punktkirjamonitori ja kõnesüntesaatori koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks kättesaamiseks ja punktkirja hetkedel, kui on oluline, et info oleks kindlasti vigadeta (Räpp, 2003)


K.Kikkas (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (27.09.2012)

A.Räpp (2003) Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/ (27.09.2012)

Sel nädalal tegin enda kodulehekülge ning valisin selle teemaks vaimupuude. Eelkõige keskendusin vaimse alaarenguga lastele, kuna kavatsen ka ise tulevikus eelkõige lastega tegeleda. 

Kodulehe tegemine oli suhteliselt palju aega ning häid närve nõudev, kuid hiljem enam-vähem loodetava tulemuseni jõudes, oli tunne väga hea. Sain nii suure asjaga hakkama.

Minu kodulehel ei esine validaatori (mille leiab siit) sõnul enam mitte ühtegi viga, seega olen tehtud töö üle uhke.

Kodulehe tegemine oli väga vajalik, kuna andis mõista, et sellega saan ka mina hakkama ning kes teab, võib-olla koostan ka mina kunagi oma õpilastele kodulehe. Nüüd on selleks kõik põhiteadmised olemas!

Minu koduleht on kättesaadav siin.

Infotehnoloogia roll tänapäeva maailmas on tohutult suur ning sellega puutub mingilgi määral kokku peaaegu iga inimene. Elu Interneti ja arvutiteta tundub justkui võimatu. Kuid kui suur tähtsus on infotehnoloogial erivajadustega inimeste jaoks ja kui kättesaadavaks on see nende jaoks tehtud?

Loomulikult on Internetil ka puudega inimeste jaoks äärmiselt suur roll. See võimaldab sageli paremat, mugavamat ligipääsu erinevatele asutustele (näiteks internetipank), tagab võimaluse kaugõppeks või koguni kaugtööks (Internetipõhised kursused levivad üha enam ning on palju ametikohti, kus tööülesannete sooritamine kodust tegelikku lahkumist ei nõua) (Kikkas, 2009). Infotehnoloogia võimaldab inimestel olla kursis ka nende jaoks oluliste seadustega, mis käsitlevad näiteks kaitstud töötamise teenust, toetatud töökohti  (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2012). Kõik erivajadustega inimesed saavad neile mõeldud seadusi (nii töö, rehabilititasiooni kui ka abivahendite alaseid) näiteks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kodulehelt vaadata.

Interneti kaudu on erivajadustega inimestele üheskoos lihtsam nende jaoks olulistel poliitilistel debattidel kaasa lüüa. Interneti on parim moodus jõuda massideni, teha end nähtavaks. (Kikkas, 2009)

Lisaks eelmainitule annab infotehnoloogia erivajadustega inimestele suurepärase võimaluse omavahel suhelda, leida sõpru teistest riikidest, jagada oma muresid ning nii ka teistelt nõu saada.

Kuid loomulikult ei tohiks Internet ja arvutid erivajadustega inimesi tuppa lukustada ning kindlasti ei tohi eeldada, et kõik neile eluks oluline infotehnoloogia vahendite abil kättesaadav on. Kuigi IT tagab neile suhtlemise, võib-olla ka õppimise, töö ja ühiskonna elus osalemise- ei ole see piisav, et end osana ühiskonnast tunda. Ka erivajadusega inimene vajab reaalset kontakti teiste inimestega. Ka tema peab olema nähtav osa ühiskonnast. Näiteks peaks olema võimalik siiski ka reaalselt koolis käia ning selleks peavad olema tagatud vajalikud tingimused.

Infotehnoloogia on olulise tähtsusega pedagoogika seisukohalt. Sageli on kaugõpe ning sellega kaasnev suur vajadus arvutipõhiseks õppeks ainus võimalus puudega inimestel hariduse (eelkõige ka kõrghariduse) omandamiseks.

Infotehnoloogia kiire areng aitab järjest kaasa uutele meditsiinilistele saavutustele. Kõnnirobot ja muud rehabilitatsioonivahendid on teoks saanud just tänu IT-le.

Seega, kokkuvõtvalt võib öelda, et infotehnoloogia roll puudega inimeste jaoks on äärmiselt suur ja oluline ning see on muutumas aina kättesaadavamaks. IT lihtsustab erivajadusega inimese elu, kuid sellest hoolimata ei tohiks see saada tema elu ainsaks osaks. Kättesaadavad peaks olema nii arvutipõhised kui ka füüsilised abivahendid. Ning loomulikult lisaks sellele soov erivajadustega inimeste jaoks olemas olla.

Allikas:
Kikkas, K. (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused,
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (viimati vaadatud 18.09.2012)

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2012) Kaitstud töötamise teenus https://docs.google.com/a/tlu.ee/viewer?a=v&q=cache:gKQv0R2vOLsJ:www.astangu.ee/nc/too/kaitstud-too-projekt.html?cid%3D997%26did%3D305%26sechash%3Dc91d312b+&hl=en&pid=bl&srcid=ADGEEShwTIKvknUyLCfM9udBD8LWlv7fK8QeE58VaovPOTJoUP3Iv1X348PqsviQY4Rakoj-Dk7CrXyG391V_Y4Ap6jXHMRcvlr6_wtJAaFUjP0j7I1xSSW8LIi2egYNTRzgSfW07tp2&sig=AHIEtbQ0Pb_9mODuHpEmpqqjORUpdfs9sQ&pli=1 (viimati vaadatud 27.09.2012)

Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Puue kui tabu:
Kui Sparta linnriigis viidi puudega lapsed mägedesse surema, siis kaudselt võib siin paralleele tõmmata ka tänapäevaga. 
Loomulikult on enamik vanemaid õnnelikud iga oma sündinud lapse üle, kuid siiski leidub hoolimatuid lapsevanemaid, kes teada saades, et nende järeltulija erivajadusega on, temast loobuda otsustavad. Just nii nagu loobuti vanasti oma mitte nii võimekatest lastest, tänapäeval tehakse seda õnneks siiski inimlikumal moel. Erinevates erilasteaedades ja -koolides on päris palju lapsi, kes lastekodus elavad ning sellest on väga kahju. Iga laps peaks ju emale-isale kõigest hoolimata kõige kallim vara olema.

Puue kui tervisehäire:
On üpris tavaline, et puudega inimesi peetakse justkui "haigeteks". Sageli on need inimesed ise aga õnnelikud ning oma erivajadustest probleemi ei tee ning sel poleks ka mõtet. 
Olin ise hiljuti tunnistajaks kahe vanema naise jutuajamisele, kus nad ühe noore pimeda tüdruku saatuse üle arutlesid. Naised leidsid, et tüdruk on alles ju nii noor ja kogu elu on veel ees. Nad muretsesid, et kuidas laps üldse oma elu elatud saab. Olles aga ise korduvalt pimedate lastega kokku puutunud, võin kindlalt väita, et nad ise on oma eluga harjunud ning nende jaoks on see kõik juba tavaline- ka nende elu on palju rõõmu. Nende haletsemine ja nende pärast muretsemine on pigem see, mis nende tuju alla viib.

Puue kui ühiskonna probleem:
Puuetega inimesi kaasatakse pidevalt aina enam ühiskonda. Luuakse erinevaid institutsioone ja ühendusi erivajadustega inimestele parema elu võimaldamiseks. Luuakse vajalikud tingimused füüsilise puudega inimese paremaks liikumiseks. 
Haridusliku erivajadusega lapsel on õigus õppida tavakoolis ning õpetus kohandatakse talle sobivaks. Palju rõhku pannakse koolides tugipersonalile. Erivajadustega inimesi teadvustatakse ühiskonna suure osana ning nende vajadustele mõeldakse.

Puue kui eluviis:
Puue on eluviis ning midagi, millega tuleb leppida. Sageli leiavad erivajadustega inimesed siiski endas positiivsust ning seda peaks tegema ka neid ümbritsevad inimesed. Puudega inimesed on sama täisväärtuslikud nagu erivajaduseta inimesed, neil on oma väärtushinnangud ja unistused. Nende maailmapilt on sageli hoopis teistsugune ning laiem. Puudega inimestelt on kõigil palju õppida.


Allikas: Wikiversity: haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade (viimati vaadatud 11.09.2012)

Algas kursus KAE6020