Võrdlen kahte pimedatele mõeldud tugitehnoloogia vahendit- kõnesüntesaatorit ja punktkirjamonitori.

Kõnesüntesaator on tarkvara, mida kasutatakse enamasti koos ekraanilugejaga. See muudab ekraanil oleva teksti kõneks. Kõnesüntesaatorit saavad lisaks pimedatele suurepäraselt kasutada ka kõneprobleemidega inimesed (Kikkas, 2009). Kõnesüntesaatori sünonüümideks on häälesüntesaator, teksti kõneks konvertija, tekst-kõnesüntesaator (Räpp, 2003). Kõnesüntesaatorite areng on olnud väga kiire. Nüüdseks on need välja töötatud paljude keelte, ka eesti keele, jaoks. Kõnesüntesaatorid erinevad üksteisest oma teostuse, kasutatava kõnesünteesi meetodi ning teiste programmidega suhtlemise standardi poolest (Räpp, 2003).

Punktikirjamonitor (võib nimetada ka punktkirjareaks, Braille' monitoriks, punktkirja monitoriks, punktkirja lauaks), on seevastu eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille' kirjana (Räpp, 2003). Ehk siis on see seade punktkirja dünaamiliseks esituseks üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Elementide arv varieerub 18-st 80-ni, kasutatuim on 40 märgiga monitor (Kikkas, 2009). Punktkirjamonitori kasutamine nõuab seetõttu seadme võimaluste tundma õppimist ning eelkõige head punktkirja lugemisoskust (Räpp, 2003). Punktkirjamonitor on ainus võimalus pimekurdi arvutikasutaja jaoks (Kikkas, 2009).

Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kallim ja keerulisem, kuid see pakub tunduvalt paremaid võimalusi teksti paigutusest tervikliku ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti (Räpp, 2003).

Kõige parema tulemuse annab punktkirjamonitori ja kõnesüntesaatori koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks kättesaamiseks ja punktkirja hetkedel, kui on oluline, et info oleks kindlasti vigadeta (Räpp, 2003)


K.Kikkas (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (27.09.2012)

A.Räpp (2003) Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/ (27.09.2012)



Leave a Reply.