Audentne hindamismudel
Eesti haridusstrateegia 2012-2020 5 väljakutset
Tutvu strateegiaga siin.
1.) Millised on Eesti haridusstrateegiad aastani 2015?
Slaid nr. 7.
Horisontaalne suund: lahutav ühiskond (turuharidus)/ siduv ühiskond (rahvuskesksus)
Vertikaalne suund: madal uuenemisvõime (muutuvad haridusreformid)/kõrge uuenemisvõime (interaktiivne Eesti, eliitkoolid)
2.) Mis on oodatav ja tegelik kompententsus?
Slaid nr. 8. Ühiskond- õpe; Kvalifikatsioonisüsteem.
Oodatav (õpetatav, õpe): kompetentsid- kutsestandardid- õppekavad
Tegelik kompetentsus (ühiskonna määratletud/ ootused ja väljundid): tunnistused, hinded
3.) Mis on Eesti hariduse järgneva dekaadi 5 väljakutset?
Slaid nr. 14.
Slaid nr. 24. Arengu- ja koostöökesksus
Õppeasutustes: koostöö juurutamine, sotsiaalsete kompetentside tugevdamine õppekavades, täiendkoolitused.
Õppija isiksus: erinevustega arvestamine, kultuuritaust, perekondlik taust.
Ühiskonna suhtumine: erinevate rollide tunnustamine, tugisüsteemide olemasolu.
5.) Mida nähakse ette Eesti digikultuuri arendamisel?
Slaid nr. 29.
1.) Millised on Eesti haridusstrateegiad aastani 2015?
Slaid nr. 7.
Horisontaalne suund: lahutav ühiskond (turuharidus)/ siduv ühiskond (rahvuskesksus)
Vertikaalne suund: madal uuenemisvõime (muutuvad haridusreformid)/kõrge uuenemisvõime (interaktiivne Eesti, eliitkoolid)
2.) Mis on oodatav ja tegelik kompententsus?
Slaid nr. 8. Ühiskond- õpe; Kvalifikatsioonisüsteem.
Oodatav (õpetatav, õpe): kompetentsid- kutsestandardid- õppekavad
Tegelik kompetentsus (ühiskonna määratletud/ ootused ja väljundid): tunnistused, hinded
3.) Mis on Eesti hariduse järgneva dekaadi 5 väljakutset?
Slaid nr. 14.
- Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas. Sotsiaal-konstruktivistlik õpikäsitus, väärtustatakse isiksuslikkust, kultuurilisust, ühiskondlikkust
- Õpetaja positsiooni ja maine tõus.
- Õppes osalemise kasv. (TULE, VÕTA programmid)
- Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega. Hariduse seostamine tegeliku eluga.
- Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Seos Eesti haridusega.
Slaid nr. 24. Arengu- ja koostöökesksus
Õppeasutustes: koostöö juurutamine, sotsiaalsete kompetentside tugevdamine õppekavades, täiendkoolitused.
Õppija isiksus: erinevustega arvestamine, kultuuritaust, perekondlik taust.
Ühiskonna suhtumine: erinevate rollide tunnustamine, tugisüsteemide olemasolu.
5.) Mida nähakse ette Eesti digikultuuri arendamisel?
Slaid nr. 29.
- Digitaalne infokirjaoskus
- Eestikeelne virtuaalne õpikeskkond või sotsiaalvõrgustik
- Interdistsiplinaarsed ja mitmekeelsed õppimiskeskused
- Virtuaalne pedagoogikavaramu (ühilduvad andmebaasid- ESTER, E-õppe repositoorium, Koolielu)